Vene õigeusku minek

Laatre Õigeusukoguduse raamat algab 1848 aastast, Karl on oma perega igal juhul õigeusku läinud. Samal aastal on Eestis suur koolera epideemia, mis ka seda peret ei jäta puutumatta. Kõigepealt sureb Karl ise, väidetavalt loomulikku surma, seejärel ta poeg Adam ja siis tütar Tio ja õde Lotta lõpuks ka õemees Tõnu, kõik koolerasse vist ( sellel venekiriku papil on väga halb käekiri ja lahja tint).
Õest jääb järgi kaks last, Mari 13 ja Ann 9 aastat vana.
Karl on surres kõigest 47 aastane. Tema kaheksast lapsest 4 jõuavad täisikka; Jakob, Jaan, Hans ja Liis.

1845

Nagu Eesti ajaloo kronoloogias kirjas, on 1845 aasta väga raske. Mitu aastat on olnud halba saaki, on nälg ja nakkushaigused.
Sangaste koguduses sureb astaga 564 inimest kusjuures 1842 aastal, kui oli hea saak, suri samas koguduses ainult 86 inimest. Kui aasta alguses kimbutasid leetrid siis suvel on massiline düsenteeria. Mitmes peres sureb kohe mitu inimest järjest.
Algab usuvahetusliikumine ja minek õigeusku.

Aasta 1834

Jälle üks aasta, mil tehti hingeloendit.
Venemaal oli keisriks Nikolai I keda loeti militaristlikuks valitsejaks ja ta valitsemisaeg algas Dekabristide ülestõusu mahasurumisega.
Sangaste mõis kuulus Friedrich Wilhelm Rembert Bergile (1794-1874), kes koos venna Gustav(Astav)Gotthardiga olevat seal oma nooruse veetnud, aga alles alates 1851 aastast elab Gustav von Berg Sangastes.
Vaatame siis kuidas rahvas Sangastes elab.
Punga talus elab endiselt Mihkel oma naise Kirstini ja tütre Lottaga.
Peremeheks on küll saanud poeg Mik. Miku Naine Ann ja nende 3 tütart on seal ka.
Veel on talus Mihkli kolm nooremat poega Matz, Theowil ja Jakob. Võõrast rahvast ei ole.
Hengevõtja talus elab Karl oma naise An`i ja poegade Jakobi, Jaani ja Hansu ning tütre Tioga. Seal elab veel mitu peret, aga kedagi neist pole märgitud peremeheks või sulaseks. Miski kommuun? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.94/1:38
Januste talus elab Jakobi poeg Juhan oma naise ja 9 lapsega.
Zälitse talus elab siis Jakobi tütar Mari oma mehe Theowil Krüneriga, kes ongi talu peremees. Nende kuuest lapsest on elus ainult poeg Gustav ja tütar Mari. Peale sulase pere elab talus veel perenaise õetütar ja ühtlasi ka ristitütar Mari Luksep, ilmselt nagu kasvandik.
Mari vend Theovil Luksep elab koos vanaisa ja vanaemaga Lopil, aga peeremees on seal uus. Theowil on Anni ja Kilian Luksepa vanim laps. Luksepad ise elavad Krüüdneri Totzi talus koos ülejäänud kolme lapsega.
Piri Merti talus sulasena elab Jaani vanim poeg Andrus oma teise naise ja kahe pojaga.
Andruse õde Mari, elab Koba Matsi talus ja ta mees Kotre Taldrik on kirjas kui sulane. Naljakas, et selles talus elavad ainult sulased, peremeest pole. Maril on tütar ja 2 poega, kolmas vanim poeg elab kusagil mujal.
Nuda Merti talus elab aga Jaani tütar Tio koos mehe Märt Kengiga ja kahe pojaga. Peremees Märt ei ole.
Jaani noorim tütar Katri ja ta mees Johan Jõgi, aga on mul kahe silma vahele jäänud, ja jäid mul leidmata.
Jaani noorim poeg Kotre aga on saanud peremeheks Kalsa Otti talus. Elab seal naise ja 2 tütrega, lisaks on sulaseks õemehe Märdi poeg esimesest abielust ja majapidamises on ka venna Andruse tütar Mari samuti venna esimesest abielust.

Vanaemad

Vanim esialgu teadaolev esiema oli Liis. Teame ainult et, sündis ta umbes 1729 aastal. Ilmselt oma esimese lapse, Jakobi sünni ajal, oli ta tõenäoliselt 20 aastane . Meie esiisa Mihkli sündimise ajal on ta 38 aastane. Ja kui ta 55 aasta vanuselt 1784 aasta 8. mail Kussu Jüril sureb, on ta juba mitu aastat lesk olnud.
Mihkli naisest Kirstinist ei tea me palju rohkem. Sündinud on ta umbes 1774 aastal. 1797 aastal abiellumise ajal, oli ta arvatavalt 23 aastane. Lapsi oli neil ikkagi 10, neist 7 poissi ja 3 tüdrukut. Kaks tüdrukut ja 2 poissi surid lastena, ülejäänud kasvasid suureks ja abiellusid. Tõsi nende tütre Lotta esimene mees, suri pool aastat pärast abiellumist soetõppe. Teise poja Karli sünni ajal on Kirstin 26 aastane.
Karli naisest An`ist teame rohkem. An sündis 11. septembril 1801 Tindi talus. Isa Jakob ja ema Margeth saavad perekonnanimeks Põder. Nime saab An oma isa õe An`ni järgi, kes on talle ristiemaks. Tal on 3 nooremat venda ja noorem õde Ann. Isa Jakobi eluaastad on umbes 1763 kuni 1825. 1829 aastal võetakse vend Peep nekrutiks. Tindil elavad edasi vennad Jaan ja Paap naistega, kuid peremehed nad enam pole.
An abiellub 24 aastaselt, lapsi on neil 7 ja neljanda lapse Hansu sündides on ta 34 aastane.

Ristivanemad

Enamusel lastest on 3 ristivanemat. Poistel kaks ristisa ja 1 ristiema ja tüdrukutel vastupidi.
Ja enamasti saab ristilaps nime tähtsama vaderi järgi. Sealt ka kitsas nimede valik ja selgelt erinevad nimed erinevates kihelkondades. Sangaste kihelkonnas on eriti huvitavad nimed, näiteks nagu: Kotri, Teowil, Juk, Kilian, Tora, Marget, Matto. Aga ka väga kaasaegsena tunduvaid: Märt, Liis, Lotta, Eva, Kirstin, Andrus, Ott.
Leidsin ühe väga kõrgestsoost ristivanema. Jakobi Poeg Johan kes on ka vöörmünder Paneb oma lapsele nimeks Tora ja ristiemaks on Henriette Dorothea von Berg. Kõigist ta tiitlitest aru ei saagi .

Veel wöörmündritest

1823 aastal sureb Jakob väidetavalt 74 aastaselt ja 1824 aastal sünnib ta poeg Juhanile tütar Liis. Juhan on meetrikassse kirjutatud kui wöölmölder mis võib vist wöörmündrit tähendada, seega päritav amet?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:184