Vana-vanaisa Juhan Kärsonil oli vanem vend Jaan. Ja lastega oli neil suhteliselt ühte moodi läinud. Mõlemal oli kari tütreid ja ainult üks poeg, kes väga väiksena sureb. Muide nende lapsed käisid omavahel palju läbi, mäletan Mammat ikka rääkimas Hundi Liidest ja Veerast ja Ljubast. Usun, et olen isegi neid näinud.
Jaanil oli seega 6 tütart ja poeg, kes õnnetult suri tulekahjus.
Legend räägib, et vanemad õed päästnud noorema õe Liide, aga venna jätnud põlevasse majja. No tegelikult see nii olla ei saanud, sest Els oli tulekahju ajal 7 aastane ja Leenu 4-ne, väiksemaid õdesid polnudki veel sündinud, vennake aga oli 1,5 aastane. Hea kui Els Leenugi päästis.
Kõikidest neist tüdrukuist on olemas fotod, ka isa Jaanist ja ema Liis neiuna Millerist.
Ja õed on kõik väikest kasvu, oma meestele vaevu õlani. Eriti ilusad nad just pole, ümara näo, väikse sirge nina ja lähestiku asuvate silmadega. Aga ilme järgi võiks arvata, et nad ühed tragid ja hakkajad naised olid.
Ja õed on kõik väikest kasvu, oma meestele vaevu õlani. Eriti ilusad nad just pole, ümara näo, väikse sirge nina ja lähestiku asuvate silmadega. Aga ilme järgi võiks arvata, et nad ühed tragid ja hakkajad naised olid.
Kõigepealt siis kõige vanem õde Els oma mehe Andres Altosaarega, ega ta palju pikem ei ole kui ta mees, kes istub ju.
Nüüd Lenu, kes jäi vallaliseks
Siis Mari oma Altosaar Jaaniga