Vöörmünder

Kuna Kussu Jacob võis pidada vöörmündri ametit, siis seletuseks tumedamatele (nagu näiteks mina), kes see vöörmünder selline üldse on. Vöörmündreil näikse olevat olnud üpris mitut sorti ülesandeid:

Kirikuvöörmünder (kirchenvormund) – ka "alam-kirikueestseisja", Saaremaal "rottmeister" - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisjale ja –õpetajale alludes täidavad nad mõningaid ülesandeid koguduse usulise ja kõlbla elu arendamisel (1). Juba 1686. a Rootsi kirikuseadus nägi ette vöörmündri ehk eestkostja ametikoha kirikutes, neile ametikohtadele nimetati tavaliselt talupoegi, kes said tasuks koormissoodustusi, väärika istekoha kirikus ja tasuta matused. Vöörmündri võim polnud suur ent ülesanded olid mitmekesised: ta valvas pühapäeviti kirikus korra järgi, juhatas ehitustöid, abistas pastorit kirikutalituste täitmisel. Lisaks sellele pidi vöörmünder hoidma silma peal ka ilmsete rasedustunnustega naistel (põhjuseks olid sagedased lapsetapmised) (3).

Koolivöörmünder - teostas koolis järelevaatust, mis enamasti protokolliti (1). Kuni 19. saj. lõpuni oli kogu talurahvakoolide võrk Eestis allutatud kiriku juhtimisele. Muuhulgas pidi kohalik kirik hoolitsema ka selle eest, et kõik lapsed usinasti koolis käiksid. Selle eest pidid hoolt kandma jällegi vöörmündrid.

Näiteks nägi üks 1812 aastast pärinev Kiriku vöörmündri põhikiri välja selline:
“Suur nink kange Murre nink Hool olgo Wörmollerile omma Walla kooli nink Luggeja Laste perrast. Temma walwko to ülle ussutavaste- et Wannemba – essi ei wiisi ehk ei moista Koddo omme Laste oppetada, et nema sest 7- maest Ayastajat sawa kooli pantus nink ni kawwa sael peetus, kui waja laeb. Selleperrast peap Wörmoller Maerti paiwast omak Jürri Paiwa egga naddalan ütskord essi Koli kaima nink perre kaema, kas ne rumala Latse ka kik saael oppuse all omma nink peap Pühhalpaiwal oppetajal ülles ütlema, kuitas tema ne kooli asjad om Naedalan laidnu ollewat.”

Ehk:
“Suur ning kange mure ning hool olgu vöörmündrile oma valla kooli ning lugejate laste pärast. Tema valvaku selle üle ustavalt, et vanemad- nemad ise ei viitsi või ei oska kodus oma lapsi õpetada, et nemad seitsmeaastaselt saavad kooli pandud ning nii kaua seal hoitud, kui vaja läheb. Sellepärast peab vöörmünder mardipäevast kuni jüripäevani nädalas korra ise koolis käima ning järgi vaatama, kas need rumalad lapsed ka kõik seal õpetuse all (õppimas) on ning peab pühapäeval kirikuõpetajale rääkima, kuidas temal need kooliasjad nädalas läinud on.” (2)

Valla- e. kogukonna vöörmünder oli Liivimaal 1820-63.a. vallakogukonna esindus ja haldusülesandeid täitev ametiisik (1).


Kasutatud materjalid:
1 PL nr 8, veebruar 1999.
2 Vastse-Kuustse mõisa ajaloost
3 EML