kolmapäev, 29. aprill 2009

Vöörmünder

Kuna Kussu Jacob võis pidada vöörmündri ametit, siis seletuseks tumedamatele (nagu näiteks mina), kes see vöörmünder selline üldse on. Vöörmündreil näikse olevat olnud üpris mitut sorti ülesandeid:

Kirikuvöörmünder (kirchenvormund) – ka "alam-kirikueestseisja", Saaremaal "rottmeister" - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisjale ja –õpetajale alludes täidavad nad mõningaid ülesandeid koguduse usulise ja kõlbla elu arendamisel (1). Juba 1686. a Rootsi kirikuseadus nägi ette vöörmündri ehk eestkostja ametikoha kirikutes, neile ametikohtadele nimetati tavaliselt talupoegi, kes said tasuks koormissoodustusi, väärika istekoha kirikus ja tasuta matused. Vöörmündri võim polnud suur ent ülesanded olid mitmekesised: ta valvas pühapäeviti kirikus korra järgi, juhatas ehitustöid, abistas pastorit kirikutalituste täitmisel. Lisaks sellele pidi vöörmünder hoidma silma peal ka ilmsete rasedustunnustega naistel (põhjuseks olid sagedased lapsetapmised) (3).

Koolivöörmünder - teostas koolis järelevaatust, mis enamasti protokolliti (1). Kuni 19. saj. lõpuni oli kogu talurahvakoolide võrk Eestis allutatud kiriku juhtimisele. Muuhulgas pidi kohalik kirik hoolitsema ka selle eest, et kõik lapsed usinasti koolis käiksid. Selle eest pidid hoolt kandma jällegi vöörmündrid.

Näiteks nägi üks 1812 aastast pärinev Kiriku vöörmündri põhikiri välja selline:
“Suur nink kange Murre nink Hool olgo Wörmollerile omma Walla kooli nink Luggeja Laste perrast. Temma walwko to ülle ussutavaste- et Wannemba – essi ei wiisi ehk ei moista Koddo omme Laste oppetada, et nema sest 7- maest Ayastajat sawa kooli pantus nink ni kawwa sael peetus, kui waja laeb. Selleperrast peap Wörmoller Maerti paiwast omak Jürri Paiwa egga naddalan ütskord essi Koli kaima nink perre kaema, kas ne rumala Latse ka kik saael oppuse all omma nink peap Pühhalpaiwal oppetajal ülles ütlema, kuitas tema ne kooli asjad om Naedalan laidnu ollewat.”

Ehk:
“Suur ning kange mure ning hool olgu vöörmündrile oma valla kooli ning lugejate laste pärast. Tema valvaku selle üle ustavalt, et vanemad- nemad ise ei viitsi või ei oska kodus oma lapsi õpetada, et nemad seitsmeaastaselt saavad kooli pandud ning nii kaua seal hoitud, kui vaja läheb. Sellepärast peab vöörmünder mardipäevast kuni jüripäevani nädalas korra ise koolis käima ning järgi vaatama, kas need rumalad lapsed ka kõik seal õpetuse all (õppimas) on ning peab pühapäeval kirikuõpetajale rääkima, kuidas temal need kooliasjad nädalas läinud on.” (2)

Valla- e. kogukonna vöörmünder oli Liivimaal 1820-63.a. vallakogukonna esindus ja haldusülesandeid täitev ametiisik (1).


Kasutatud materjalid:
1 PL nr 8, veebruar 1999.
2 Vastse-Kuustse mõisa ajaloost
3 EML

teisipäev, 28. aprill 2009

Essinu lats

Nii uus probleem, Mis on Kussu Jakobil tegemist selle Eksind lapse Kotriga, kes on sündinud 8. aprillil ja ristitud alles 29 juunil 1818.
Niipalju saan aru, et ema - Wahheta Johani tütre Lotta ütluse järgi, on isaks keegi, kes on kuidagi Jakobiga seotud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:138
parempoolse lehe kolmas kirje.
Termin Essinu Lats- lõunaeesti murdes, kõlab paremini kui varem kasutatud väljend Hoora lats. Eriti palju Essinud Latsi on soldatinaistel. Vene kroonu, kestis tol ajal 25 aastat. Ja ainult 20% nekrutiks läinud meestest tuli tagasi.

pühapäev, 26. aprill 2009

Kussu Jaani kurb saatus - tõlkes kaotsi läinud

Klikka suurendamiseks pildil
Mina ei tea kuidas siit midagigi võimalik aru saada on.

Elu kurvem pool

Kuni 1807 aastal, Jaani surmani, pole sellel perel tükk aega vaja olnud matuseid pidada.
1811 aastal sureb Mihkli 5 aastane tütar Liis rõugetesse, õnneks kõik teised lapsed perest jäävad alles.
1812 aastal surevad Jakobi tütre Mari esmasündinud tütar Lijs (2k) ja Jakobi poja Juhani tütar Lotta. Muide Lota sündis veidi enne oma vanemate abiellumist, ning elas ainult 5 kuud. Ka Jakobi tütre An esiklaps Teowil sureb 1814 aastal, ka 5 kuuselt.
1813 aasta, suve lõpus sureb Jaani poeg Teowil 20 aastaselt soetõppe ehk tüüfusesse. See on sealkandis põhiline surmapõhjus terve 1813 aasta ja iseg veel 1814 aastal.
Ja nii see läeb

Saksa keel

Keski võiks nüüd aidata ja ära tõlkida mis juhtus Kussu Jaaniga 21 detsembril 1807!
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:308
308 slaid, alt 9. rida 26. detsembri kanne.

reede, 10. aprill 2009

Pulmad

Veidi ajas tagasi.
1809. aasta sügisel on Kussu Jüril kahed pulmad järjest.
20. oktoobril abiellub Jakobi vanim tütar Marri - Künäri Teowiliga ja 7. novembril Jaani vanim laps Liis - Punde Waliaga Wastse Antslast. Mõlemad pruudid on 22 aastased.
Tea kas pandi kõva kuu aega pidu, või jäi teine pulm esimese varju, kuna Liisi isa Jaan oli juba surnud.
Aasta pärast abiellub Jakobi vanim laps Johan - Januste Marriga. Abielludes on Johan juba 27 aastane.
1812. aasta novemris aga Jakobi noorim ja viimane laps An - Wähhä Adami poja Kilianiga.
Millegipärast on Jakobil ainult 4 last.
Sellega on ka pulmade periood mõneks aastaks läbi.
Ernst Hermann Schlichtingi maalil on kujutatud talupoja pulma Liivimaal. Kussu Jüril võis pidu samamoodi käia.

reede, 3. aprill 2009

Vennad Mik ja Karl

Mihkli kahe vanema poja vanusevahe on pea kolm aastat.
Miku ristivanemateks on lell Jakob ja köstriproua Ewa Masing. Nimi aga tuleb Tiggase Mikult.
Karlil, meie esiisal, aga on köster Masing ( Karl Johann (1756--1831)) ise ristiisaks. Teised ristivanemad on Sangaste Aia Matsi poeg Writs ja Willemi Möldre naine Ewa.
1834.aastal elab Mik koos ema, isa ja õe, ning naise ja tütardega, endiselt Pungal.
Karl on 1826 aastal abiellunud Tindi Jakobi ja Margethi tütre Anniga.
Elavad nad Engevõtja talus.
Vanemal vennal Mikul oli 7 tütart, Karlil aga 5 poega ja 2 tütart. Laste sündimise kuupäevad on mõlemal perel hästi ligistikku. Näiteks: Miku noorim tütar sünnib 2. juunil 1842 ja vastavalt Karli noorim poeg Adam 18 juuni 1842. Küll võis Mik olla pettunud kui ka seitsmes laps oli tüdruk, vennale aga jälle poeg sündis. Muide Karli nooremate laste sünnikohaks on kirikuraamatutes ka Punga talu, olgugi , et Engevõtjal elavad ka edaspidi Karli järeltulijad.

neljapäev, 2. aprill 2009

Perekonnanimi

1820 aasta paiku said Liivimaa talupojad perekonnanimed. Olgugi, et Onomastika NET i andmeil perekonnanime Kärson ei olegi pandud, siis 1826 aasta vaherevisionis on see ilusti olemas. Kirikuraamatutes on ta kül kujul Kerson ja vahel Kaerson. Igal juhul, kõik pered kes 1782 aastal Kussu Jüril elasid, võtsid selle perekonnanime. Hingeloendis on 7 sellenimelist kirjet. Osa on pered ja osad üksikisikud. Meie oleme vaadanud ainult ühte peret ja selle järeltulijaid, sest ma ei tea, kuidas need teised sugulased on.
1826 aastal, aga on Kussu Jüri kõik kolm talu tühjad, Jakob on 1821 aastal surnud. Tema poeg Johan koos naise, 6 lapse, õe Madli ja ema Liisiga, on asunud Januste tallu.
Jaani poeg Andrus elab oma naise ja 2 tütrega Säägro Mallo talus. Vend Kotre aga Koba Matsi talus, ilmselt sulane.
Ka esiisa Mihkel on Sarapult ära Punga tallu kolinud. Kõik lapsed, peale Karli, kes on mõisas kirjas, ja poja Jüri, kes 1819 aastal 5 aastaselt suri, elavad kodus. Ka vanim poeg Mik, kes on abiellunud 1822 aasta 5. novembril Anniga ja neil on aastane tütar Ann.
Ja laiast maailmast. 1. jaanuaril 1826 - Kölni gümnaasiumi füüsikaõpetaja Georg Simon Ohm avastab, et elektriahela vool võrdub pinge ja takistuse jagatisega (Ohmi seadus). Nii et elekter juba olemas.

kolmapäev, 1. aprill 2009

1816 aasta

1812 aasta isamaasõda on läbi. Euroopas on külm ja nälg. Suvel sajab lund. Eestiski on talvel 40 kraadi külma. 1816 aastal võetakse Aleksander I käsul vastu Eestimaa Talurahvaseadus, mis lõpetab pärisorjuse. See tähendab, et talupoeg ei kuulu enam mõisnikule, vaid on vaba, aga maata. Algab teoorjuse aeg.
Mihkel elab endiselt Sarapu talus koos naise , tütre ja viie pojaga.
Sulaseid pole küll enam ühtegi, on ainult üks naisteenija. Ei tea, kas sõda viis sulased?
Vanim poeg Mik on juba 17 ja ilmselt mehe eest väljas.
Kussu Jürril on endiselt üheks peremeheks Jakob. Poeg Johan on abiellunud Mariga ja neil on poeg Andrus ja tütar Mari.
Teiseks peremeheks on saanud Jaani poeg Andrus, tal on ka naine Ann. Selles talus elab veel Andruse vend Kotre ja ema Kirstin. Vend Theofil on 1812 aastal surnud.

Geograafiat

Pildike verstakaardist (Venemaa 1-verstane topograafiline kaart XIX saj. lõpust). See peaks olema pildike kohast kus elasid minu vana- vana-vana-vana-vana-vanaisa Mihkel ja ülejäänud seltskond.