Sugupuu, nagu te teate, näeb välja nagu karikas. Iga põlvkond sügavamale laieneb see kahekordselt. Seega, neljanda astme vanavanaisasid peaks olema 32, + 32 esiema.
Praegusel hetkel on 64-st teada vaid 13.
Kuna Papa isa ei ole võimalik tuvastada, väheneb see arv 1/8 võrra. Seega peaks olema võimalik leida 56 vanavanaisa.
Muide 7. astme vanavanaisasid on ka teada.
Järgime siis võimalikult emapoolseimat liini. Nagu ma olen ka varem maininud, on naisliini otsingud rasked.
Hingeloendist leiame, et Sangaste mõisa Zilli Jani talus on poolperemehe Zilli Henti kasvandikuks Laose Jürri, kelle isa olevat Jaan (link). 1782. aastal 12 aastane ja (link) 1795. aastal 25 aastane. 1811. aastal "nekrutite" loendis, elab ta Zilli Tidol ja on 44 aastane (link).
Erinevatest kohtadest andmeid otsides, võib Jürri poegadeks lugeda Juhanit, Karli Ja Juki
Väidetavalt on ned Karl ja Juhan meie Jürri kasupojad. Karl sureb 1811 aastal rõugetesse.
Aga eelmises hingeloendis need Karl ja Juhan on Matsi ja Tiina lapsed (link).
Hilisemates kirikuraamatutes loetakse nii Juhan kui Juk, Jürri poegadeks. Enamasti on Jürri kirjas kui sulane ja sureb ta 77 aastaselt lausa kerjusena (link). Miks üks sulane, omale kasulapsed võtab? On need äkki kuidagi tema enda või ta naise sugulased?
Nii, et ei ole suuri talusid, mõisaid ega metsi ja maid, ainult visa hing.
Naiseks oli tal Ann ja Annist pole muud teada, kui surma aeg. Millal sündind või abiellunud, ei tea.
Peale Juki on Jürril kindlasti ka tütred Liis ja Ann
pühapäev, 13. detsember 2009
kolmapäev, 28. oktoober 2009
Statistikat
Nagu selgub Genist: siis 1513 sugulasest, kõige rohkem 160 inimest on sündinud veebruaris.
Teisel kohal on oktoober 156 inimesega, kolmandat - neljandat kohta jagavad märts ja detsember, 133 inimest kummaski, kõige vähem on sündinud septembris, 107 inimest.
731 elavast sugulasest on kõige enam 30-tes inimesi 119, kõige vähem 80 ja üle selle 44, aga ega tea kas need kõik ikka veel elus on.
Kõige rohkem esinenud mehe nimi on Jaan, siis Peeter ja Karl ning August.
Naistenimedel sellist suurt liidrit pole, enim Ann/Annasid ja siis Liis/Lisod Kõige suuremad suguvõsad meil on Kärsonid, Teddred ja Kuused
Muide mehi ja naisi on täpselt võrdne arv 1013 nii üht kui teist, neist 1060 on olnud abielus.
Niipalju siis arvudest
Teisel kohal on oktoober 156 inimesega, kolmandat - neljandat kohta jagavad märts ja detsember, 133 inimest kummaski, kõige vähem on sündinud septembris, 107 inimest.
731 elavast sugulasest on kõige enam 30-tes inimesi 119, kõige vähem 80 ja üle selle 44, aga ega tea kas need kõik ikka veel elus on.
Kõige rohkem esinenud mehe nimi on Jaan, siis Peeter ja Karl ning August.
Naistenimedel sellist suurt liidrit pole, enim Ann/Annasid ja siis Liis/Lisod Kõige suuremad suguvõsad meil on Kärsonid, Teddred ja Kuused
Muide mehi ja naisi on täpselt võrdne arv 1013 nii üht kui teist, neist 1060 on olnud abielus.
Niipalju siis arvudest
kolmapäev, 5. august 2009
Jaani Pere
Vana-vanaisa Juhan Kärsonil oli vanem vend Jaan. Ja lastega oli neil suhteliselt ühte moodi läinud. Mõlemal oli kari tütreid ja ainult üks poeg, kes väga väiksena sureb. Muide nende lapsed käisid omavahel palju läbi, mäletan Mammat ikka rääkimas Hundi Liidest ja Veerast ja Ljubast. Usun, et olen isegi neid näinud.
Jaanil oli seega 6 tütart ja poeg, kes õnnetult suri tulekahjus.
Legend räägib, et vanemad õed päästnud noorema õe Liide, aga venna jätnud põlevasse majja. No tegelikult see nii olla ei saanud, sest Els oli tulekahju ajal 7 aastane ja Leenu 4-ne, väiksemaid õdesid polnudki veel sündinud, vennake aga oli 1,5 aastane. Hea kui Els Leenugi päästis.
Kõikidest neist tüdrukuist on olemas fotod, ka isa Jaanist ja ema Liis neiuna Millerist.
Ja õed on kõik väikest kasvu, oma meestele vaevu õlani. Eriti ilusad nad just pole, ümara näo, väikse sirge nina ja lähestiku asuvate silmadega. Aga ilme järgi võiks arvata, et nad ühed tragid ja hakkajad naised olid.
Ja õed on kõik väikest kasvu, oma meestele vaevu õlani. Eriti ilusad nad just pole, ümara näo, väikse sirge nina ja lähestiku asuvate silmadega. Aga ilme järgi võiks arvata, et nad ühed tragid ja hakkajad naised olid.
Kõigepealt siis kõige vanem õde Els oma mehe Andres Altosaarega, ega ta palju pikem ei ole kui ta mees, kes istub ju.
Nüüd Lenu, kes jäi vallaliseks
Siis Mari oma Altosaar Jaaniga
Ja siin nende tütar Veera, oma mehe Voldemar Kasega ikka lühike
Õde Sarlote oma mehe Andres Tedderiga, vanusevahe peaks ainult 3 aaastat olema, tea kas see ka õige pilt on
Õde Sarlote oma mehe Andres Tedderiga, vanusevahe peaks ainult 3 aaastat olema, tea kas see ka õige pilt on
Ja kaks viimast õde:Ljubov koos Jaan Niksiga ja Liidi koos Peeter Hundiga.
Jah kuskilt see lühidus suguvõsas on levinud.
reede, 17. juuli 2009
Tsimmid
Emaliini otsimine on kujunenud tõeliseks pähkliks. Hansu poeg Juhan Kärson abiellub 2. veebruaril 1897 Miina (Melanie) Zimmiga. Miina isa Karl oli võetud 1855 aastal nekrutiks. Naiseks on tal ligi 20 aastat noorem Liis, ja on kindlalt teada, et 1874 aastal sünnib neil tütar Jula. kuskil oli ka kirjas poeg Ott, Aga ei Miina ega Otti sünni kirjet pole ma leidnud.
Hingeloendites on kirjas, et Karl on Juki ja Liso poeg Sangaste mõisast Kitsi Matzi Talust. Juki isa Jürri Jaani poeg elab aga koos naise Anniga Zillijani või Kalmetski taludes.
Taluperemeesteks pole neid märgitud, ilmselt on nad kehvemal järjel. Luteri kirikuraamatutes neid ka pole, ja vene kirikust olen ainult Jula leidnud.
Sangaste mõisa juures vene kiriku kirjas on hea mitu lehekülgi sõjaväelasi, aga ka seal teda pole.
Täielik müstika.
Hingeloendites on kirjas, et Karl on Juki ja Liso poeg Sangaste mõisast Kitsi Matzi Talust. Juki isa Jürri Jaani poeg elab aga koos naise Anniga Zillijani või Kalmetski taludes.
Taluperemeesteks pole neid märgitud, ilmselt on nad kehvemal järjel. Luteri kirikuraamatutes neid ka pole, ja vene kirikust olen ainult Jula leidnud.
Sangaste mõisa juures vene kiriku kirjas on hea mitu lehekülgi sõjaväelasi, aga ka seal teda pole.
Täielik müstika.
esmaspäev, 15. juuni 2009
1862
1862 aastal elab Januste talus Karl Kärsoni lesk Ann 62a. oma poegadega. Kuhu on saanud tütar Liis koos oma vallaspoja Peteriga, pole teada.
Vanim poeg Jakob on kül juba surnud ja tolle nainegi uuele mehele läinud, aga elab koos Jakobi kolme tütre ja pojaga ikka seal. Järgmisel vennal Jaanil (32) on ka naine, 2 poega ja tütar.
Hansul on 4 last ja naine Mari. Hansu naistega on mingi kamm, kuskil meetrikas seisis, et tal oli 2 naist ja teine oli Mari. Aga esimene oli ka Mari. Igal juhul, pole ma leidnud veel sellist kohta, et esimene oleks ära surnud. Tõsi, ka Aini rääkis, et Hans olevat tahtnud ära venemaale minna, ja läinudki koos perega, aga naine oli teel ära surnud ja ta oli lastega tagasi tulnud. Legend?
1860. aastal algab suur väljarändamine Samaarasse ja meie suguvõsast läks ka keegi, aga tuli tagasi kui eamus ta lapsi venemaal ära surid. Minu meelest olid need Luksepad, aga pean üle kontrollima.
Vanim poeg Jakob on kül juba surnud ja tolle nainegi uuele mehele läinud, aga elab koos Jakobi kolme tütre ja pojaga ikka seal. Järgmisel vennal Jaanil (32) on ka naine, 2 poega ja tütar.
Hansul on 4 last ja naine Mari. Hansu naistega on mingi kamm, kuskil meetrikas seisis, et tal oli 2 naist ja teine oli Mari. Aga esimene oli ka Mari. Igal juhul, pole ma leidnud veel sellist kohta, et esimene oleks ära surnud. Tõsi, ka Aini rääkis, et Hans olevat tahtnud ära venemaale minna, ja läinudki koos perega, aga naine oli teel ära surnud ja ta oli lastega tagasi tulnud. Legend?
1860. aastal algab suur väljarändamine Samaarasse ja meie suguvõsast läks ka keegi, aga tuli tagasi kui eamus ta lapsi venemaal ära surid. Minu meelest olid need Luksepad, aga pean üle kontrollima.
reede, 5. juuni 2009
Esiema Mari
Olen tükk aega otsinud, et kes see Mari oli, kes Hansu e Antoni naine oli. Lõpuks leidsin nende abiellumise aja, 1856, 11 või 22 november. Küll oli see kirjutaja neid nimesid käänand vene keelde. Mari neiupõlve nimi oli Tedder, isa oli Johann ja Ema Leno, ja vanaisa Willem Tedder. Ikka selt samast Sangaste mõisast, Tagola külast Ritzi Paltseri talust. Johannil ja Lenol oli 9 last, 8 tütart ja üks poeg, kes elas vaevalt mõned kuud. Mari oli 6. laps ja täiskasvanuks sai ültse ainult 4 tüdrukut kaheksast. Seda ma ei tea, kas need Sangaste Tedred ja Luke Tedred ka sugulased olid, ei usu eriti.
Hansu ja Marri tütre Lotta sünniaega ei leia kuidagi, tundub, et enne abiellumist sündinud.
Loen aga edasi. Näh oligi, 1854 aasta detsembris neiu Mari Tedderile sündis tütar Ljubov e Lotta.
Hansu ja Marri tütre Lotta sünniaega ei leia kuidagi, tundub, et enne abiellumist sündinud.
Loen aga edasi. Näh oligi, 1854 aasta detsembris neiu Mari Tedderile sündis tütar Ljubov e Lotta.
neljapäev, 28. mai 2009
Vene õigeusku minek
Laatre Õigeusukoguduse raamat algab 1848 aastast, Karl on oma perega igal juhul õigeusku läinud. Samal aastal on Eestis suur koolera epideemia, mis ka seda peret ei jäta puutumatta. Kõigepealt sureb Karl ise, väidetavalt loomulikku surma, seejärel ta poeg Adam ja siis tütar Tio ja õde Lotta lõpuks ka õemees Tõnu, kõik koolerasse vist ( sellel venekiriku papil on väga halb käekiri ja lahja tint).
Õest jääb järgi kaks last, Mari 13 ja Ann 9 aastat vana.
Karl on surres kõigest 47 aastane. Tema kaheksast lapsest 4 jõuavad täisikka; Jakob, Jaan, Hans ja Liis.
Õest jääb järgi kaks last, Mari 13 ja Ann 9 aastat vana.
Karl on surres kõigest 47 aastane. Tema kaheksast lapsest 4 jõuavad täisikka; Jakob, Jaan, Hans ja Liis.
teisipäev, 26. mai 2009
1845
Nagu Eesti ajaloo kronoloogias kirjas, on 1845 aasta väga raske. Mitu aastat on olnud halba saaki, on nälg ja nakkushaigused.
Sangaste koguduses sureb astaga 564 inimest kusjuures 1842 aastal, kui oli hea saak, suri samas koguduses ainult 86 inimest. Kui aasta alguses kimbutasid leetrid siis suvel on massiline düsenteeria. Mitmes peres sureb kohe mitu inimest järjest.
Algab usuvahetusliikumine ja minek õigeusku.
Sangaste koguduses sureb astaga 564 inimest kusjuures 1842 aastal, kui oli hea saak, suri samas koguduses ainult 86 inimest. Kui aasta alguses kimbutasid leetrid siis suvel on massiline düsenteeria. Mitmes peres sureb kohe mitu inimest järjest.
Algab usuvahetusliikumine ja minek õigeusku.
pühapäev, 10. mai 2009
Aasta 1834
Jälle üks aasta, mil tehti hingeloendit.
Venemaal oli keisriks Nikolai I keda loeti militaristlikuks valitsejaks ja ta valitsemisaeg algas Dekabristide ülestõusu mahasurumisega.
Sangaste mõis kuulus Friedrich Wilhelm Rembert Bergile (1794-1874), kes koos venna Gustav(Astav)Gotthardiga olevat seal oma nooruse veetnud, aga alles alates 1851 aastast elab Gustav von Berg Sangastes.
Vaatame siis kuidas rahvas Sangastes elab.
Punga talus elab endiselt Mihkel oma naise Kirstini ja tütre Lottaga.
Peremeheks on küll saanud poeg Mik. Miku Naine Ann ja nende 3 tütart on seal ka.
Veel on talus Mihkli kolm nooremat poega Matz, Theowil ja Jakob. Võõrast rahvast ei ole.
Hengevõtja talus elab Karl oma naise An`i ja poegade Jakobi, Jaani ja Hansu ning tütre Tioga. Seal elab veel mitu peret, aga kedagi neist pole märgitud peremeheks või sulaseks. Miski kommuun? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.94/1:38
Januste talus elab Jakobi poeg Juhan oma naise ja 9 lapsega.
Zälitse talus elab siis Jakobi tütar Mari oma mehe Theowil Krüneriga, kes ongi talu peremees. Nende kuuest lapsest on elus ainult poeg Gustav ja tütar Mari. Peale sulase pere elab talus veel perenaise õetütar ja ühtlasi ka ristitütar Mari Luksep, ilmselt nagu kasvandik.
Mari vend Theovil Luksep elab koos vanaisa ja vanaemaga Lopil, aga peeremees on seal uus. Theowil on Anni ja Kilian Luksepa vanim laps. Luksepad ise elavad Krüüdneri Totzi talus koos ülejäänud kolme lapsega.
Piri Merti talus sulasena elab Jaani vanim poeg Andrus oma teise naise ja kahe pojaga.
Andruse õde Mari, elab Koba Matsi talus ja ta mees Kotre Taldrik on kirjas kui sulane. Naljakas, et selles talus elavad ainult sulased, peremeest pole. Maril on tütar ja 2 poega, kolmas vanim poeg elab kusagil mujal.
Nuda Merti talus elab aga Jaani tütar Tio koos mehe Märt Kengiga ja kahe pojaga. Peremees Märt ei ole.
Jaani noorim tütar Katri ja ta mees Johan Jõgi, aga on mul kahe silma vahele jäänud, ja jäid mul leidmata.
Jaani noorim poeg Kotre aga on saanud peremeheks Kalsa Otti talus. Elab seal naise ja 2 tütrega, lisaks on sulaseks õemehe Märdi poeg esimesest abielust ja majapidamises on ka venna Andruse tütar Mari samuti venna esimesest abielust.
Venemaal oli keisriks Nikolai I keda loeti militaristlikuks valitsejaks ja ta valitsemisaeg algas Dekabristide ülestõusu mahasurumisega.
Sangaste mõis kuulus Friedrich Wilhelm Rembert Bergile (1794-1874), kes koos venna Gustav(Astav)Gotthardiga olevat seal oma nooruse veetnud, aga alles alates 1851 aastast elab Gustav von Berg Sangastes.
Vaatame siis kuidas rahvas Sangastes elab.
Punga talus elab endiselt Mihkel oma naise Kirstini ja tütre Lottaga.
Peremeheks on küll saanud poeg Mik. Miku Naine Ann ja nende 3 tütart on seal ka.
Veel on talus Mihkli kolm nooremat poega Matz, Theowil ja Jakob. Võõrast rahvast ei ole.
Hengevõtja talus elab Karl oma naise An`i ja poegade Jakobi, Jaani ja Hansu ning tütre Tioga. Seal elab veel mitu peret, aga kedagi neist pole märgitud peremeheks või sulaseks. Miski kommuun? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.94/1:38
Januste talus elab Jakobi poeg Juhan oma naise ja 9 lapsega.
Zälitse talus elab siis Jakobi tütar Mari oma mehe Theowil Krüneriga, kes ongi talu peremees. Nende kuuest lapsest on elus ainult poeg Gustav ja tütar Mari. Peale sulase pere elab talus veel perenaise õetütar ja ühtlasi ka ristitütar Mari Luksep, ilmselt nagu kasvandik.
Mari vend Theovil Luksep elab koos vanaisa ja vanaemaga Lopil, aga peeremees on seal uus. Theowil on Anni ja Kilian Luksepa vanim laps. Luksepad ise elavad Krüüdneri Totzi talus koos ülejäänud kolme lapsega.
Piri Merti talus sulasena elab Jaani vanim poeg Andrus oma teise naise ja kahe pojaga.
Andruse õde Mari, elab Koba Matsi talus ja ta mees Kotre Taldrik on kirjas kui sulane. Naljakas, et selles talus elavad ainult sulased, peremeest pole. Maril on tütar ja 2 poega, kolmas vanim poeg elab kusagil mujal.
Nuda Merti talus elab aga Jaani tütar Tio koos mehe Märt Kengiga ja kahe pojaga. Peremees Märt ei ole.
Jaani noorim tütar Katri ja ta mees Johan Jõgi, aga on mul kahe silma vahele jäänud, ja jäid mul leidmata.
Jaani noorim poeg Kotre aga on saanud peremeheks Kalsa Otti talus. Elab seal naise ja 2 tütrega, lisaks on sulaseks õemehe Märdi poeg esimesest abielust ja majapidamises on ka venna Andruse tütar Mari samuti venna esimesest abielust.
laupäev, 9. mai 2009
Vanaemad
Vanim esialgu teadaolev esiema oli Liis. Teame ainult et, sündis ta umbes 1729 aastal. Ilmselt oma esimese lapse, Jakobi sünni ajal, oli ta tõenäoliselt 20 aastane . Meie esiisa Mihkli sündimise ajal on ta 38 aastane. Ja kui ta 55 aasta vanuselt 1784 aasta 8. mail Kussu Jüril sureb, on ta juba mitu aastat lesk olnud.
Mihkli naisest Kirstinist ei tea me palju rohkem. Sündinud on ta umbes 1774 aastal. 1797 aastal abiellumise ajal, oli ta arvatavalt 23 aastane. Lapsi oli neil ikkagi 10, neist 7 poissi ja 3 tüdrukut. Kaks tüdrukut ja 2 poissi surid lastena, ülejäänud kasvasid suureks ja abiellusid. Tõsi nende tütre Lotta esimene mees, suri pool aastat pärast abiellumist soetõppe. Teise poja Karli sünni ajal on Kirstin 26 aastane.
Karli naisest An`ist teame rohkem. An sündis 11. septembril 1801 Tindi talus. Isa Jakob ja ema Margeth saavad perekonnanimeks Põder. Nime saab An oma isa õe An`ni järgi, kes on talle ristiemaks. Tal on 3 nooremat venda ja noorem õde Ann. Isa Jakobi eluaastad on umbes 1763 kuni 1825. 1829 aastal võetakse vend Peep nekrutiks. Tindil elavad edasi vennad Jaan ja Paap naistega, kuid peremehed nad enam pole.
An abiellub 24 aastaselt, lapsi on neil 7 ja neljanda lapse Hansu sündides on ta 34 aastane.
Mihkli naisest Kirstinist ei tea me palju rohkem. Sündinud on ta umbes 1774 aastal. 1797 aastal abiellumise ajal, oli ta arvatavalt 23 aastane. Lapsi oli neil ikkagi 10, neist 7 poissi ja 3 tüdrukut. Kaks tüdrukut ja 2 poissi surid lastena, ülejäänud kasvasid suureks ja abiellusid. Tõsi nende tütre Lotta esimene mees, suri pool aastat pärast abiellumist soetõppe. Teise poja Karli sünni ajal on Kirstin 26 aastane.
Karli naisest An`ist teame rohkem. An sündis 11. septembril 1801 Tindi talus. Isa Jakob ja ema Margeth saavad perekonnanimeks Põder. Nime saab An oma isa õe An`ni järgi, kes on talle ristiemaks. Tal on 3 nooremat venda ja noorem õde Ann. Isa Jakobi eluaastad on umbes 1763 kuni 1825. 1829 aastal võetakse vend Peep nekrutiks. Tindil elavad edasi vennad Jaan ja Paap naistega, kuid peremehed nad enam pole.
An abiellub 24 aastaselt, lapsi on neil 7 ja neljanda lapse Hansu sündides on ta 34 aastane.
teisipäev, 5. mai 2009
Ristivanemad
Enamusel lastest on 3 ristivanemat. Poistel kaks ristisa ja 1 ristiema ja tüdrukutel vastupidi.
Ja enamasti saab ristilaps nime tähtsama vaderi järgi. Sealt ka kitsas nimede valik ja selgelt erinevad nimed erinevates kihelkondades. Sangaste kihelkonnas on eriti huvitavad nimed, näiteks nagu: Kotri, Teowil, Juk, Kilian, Tora, Marget, Matto. Aga ka väga kaasaegsena tunduvaid: Märt, Liis, Lotta, Eva, Kirstin, Andrus, Ott.
Leidsin ühe väga kõrgestsoost ristivanema. Jakobi Poeg Johan kes on ka vöörmünder Paneb oma lapsele nimeks Tora ja ristiemaks on Henriette Dorothea von Berg. Kõigist ta tiitlitest aru ei saagi .
Ja enamasti saab ristilaps nime tähtsama vaderi järgi. Sealt ka kitsas nimede valik ja selgelt erinevad nimed erinevates kihelkondades. Sangaste kihelkonnas on eriti huvitavad nimed, näiteks nagu: Kotri, Teowil, Juk, Kilian, Tora, Marget, Matto. Aga ka väga kaasaegsena tunduvaid: Märt, Liis, Lotta, Eva, Kirstin, Andrus, Ott.
Leidsin ühe väga kõrgestsoost ristivanema. Jakobi Poeg Johan kes on ka vöörmünder Paneb oma lapsele nimeks Tora ja ristiemaks on Henriette Dorothea von Berg. Kõigist ta tiitlitest aru ei saagi .
pühapäev, 3. mai 2009
Veel wöörmündritest
1823 aastal sureb Jakob väidetavalt 74 aastaselt ja 1824 aastal sünnib ta poeg Juhanile tütar Liis. Juhan on meetrikassse kirjutatud kui wöölmölder mis võib vist wöörmündrit tähendada, seega päritav amet?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:184
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:184
kolmapäev, 29. aprill 2009
Vöörmünder
Kuna Kussu Jacob võis pidada vöörmündri ametit, siis seletuseks tumedamatele (nagu näiteks mina), kes see vöörmünder selline üldse on. Vöörmündreil näikse olevat olnud üpris mitut sorti ülesandeid:
Kirikuvöörmünder (kirchenvormund) – ka "alam-kirikueestseisja", Saaremaal "rottmeister" - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisjale ja –õpetajale alludes täidavad nad mõningaid ülesandeid koguduse usulise ja kõlbla elu arendamisel (1). Juba 1686. a Rootsi kirikuseadus nägi ette vöörmündri ehk eestkostja ametikoha kirikutes, neile ametikohtadele nimetati tavaliselt talupoegi, kes said tasuks koormissoodustusi, väärika istekoha kirikus ja tasuta matused. Vöörmündri võim polnud suur ent ülesanded olid mitmekesised: ta valvas pühapäeviti kirikus korra järgi, juhatas ehitustöid, abistas pastorit kirikutalituste täitmisel. Lisaks sellele pidi vöörmünder hoidma silma peal ka ilmsete rasedustunnustega naistel (põhjuseks olid sagedased lapsetapmised) (3).
Koolivöörmünder - teostas koolis järelevaatust, mis enamasti protokolliti (1). Kuni 19. saj. lõpuni oli kogu talurahvakoolide võrk Eestis allutatud kiriku juhtimisele. Muuhulgas pidi kohalik kirik hoolitsema ka selle eest, et kõik lapsed usinasti koolis käiksid. Selle eest pidid hoolt kandma jällegi vöörmündrid.
Näiteks nägi üks 1812 aastast pärinev Kiriku vöörmündri põhikiri välja selline:
“Suur nink kange Murre nink Hool olgo Wörmollerile omma Walla kooli nink Luggeja Laste perrast. Temma walwko to ülle ussutavaste- et Wannemba – essi ei wiisi ehk ei moista Koddo omme Laste oppetada, et nema sest 7- maest Ayastajat sawa kooli pantus nink ni kawwa sael peetus, kui waja laeb. Selleperrast peap Wörmoller Maerti paiwast omak Jürri Paiwa egga naddalan ütskord essi Koli kaima nink perre kaema, kas ne rumala Latse ka kik saael oppuse all omma nink peap Pühhalpaiwal oppetajal ülles ütlema, kuitas tema ne kooli asjad om Naedalan laidnu ollewat.”
Ehk:
“Suur ning kange mure ning hool olgu vöörmündrile oma valla kooli ning lugejate laste pärast. Tema valvaku selle üle ustavalt, et vanemad- nemad ise ei viitsi või ei oska kodus oma lapsi õpetada, et nemad seitsmeaastaselt saavad kooli pandud ning nii kaua seal hoitud, kui vaja läheb. Sellepärast peab vöörmünder mardipäevast kuni jüripäevani nädalas korra ise koolis käima ning järgi vaatama, kas need rumalad lapsed ka kõik seal õpetuse all (õppimas) on ning peab pühapäeval kirikuõpetajale rääkima, kuidas temal need kooliasjad nädalas läinud on.” (2)
Valla- e. kogukonna vöörmünder oli Liivimaal 1820-63.a. vallakogukonna esindus ja haldusülesandeid täitev ametiisik (1).
Kasutatud materjalid:
1 PL nr 8, veebruar 1999.
2 Vastse-Kuustse mõisa ajaloost
3 EML
Kirikuvöörmünder (kirchenvormund) – ka "alam-kirikueestseisja", Saaremaal "rottmeister" - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisjale ja –õpetajale alludes täidavad nad mõningaid ülesandeid koguduse usulise ja kõlbla elu arendamisel (1). Juba 1686. a Rootsi kirikuseadus nägi ette vöörmündri ehk eestkostja ametikoha kirikutes, neile ametikohtadele nimetati tavaliselt talupoegi, kes said tasuks koormissoodustusi, väärika istekoha kirikus ja tasuta matused. Vöörmündri võim polnud suur ent ülesanded olid mitmekesised: ta valvas pühapäeviti kirikus korra järgi, juhatas ehitustöid, abistas pastorit kirikutalituste täitmisel. Lisaks sellele pidi vöörmünder hoidma silma peal ka ilmsete rasedustunnustega naistel (põhjuseks olid sagedased lapsetapmised) (3).
Koolivöörmünder - teostas koolis järelevaatust, mis enamasti protokolliti (1). Kuni 19. saj. lõpuni oli kogu talurahvakoolide võrk Eestis allutatud kiriku juhtimisele. Muuhulgas pidi kohalik kirik hoolitsema ka selle eest, et kõik lapsed usinasti koolis käiksid. Selle eest pidid hoolt kandma jällegi vöörmündrid.
Näiteks nägi üks 1812 aastast pärinev Kiriku vöörmündri põhikiri välja selline:
“Suur nink kange Murre nink Hool olgo Wörmollerile omma Walla kooli nink Luggeja Laste perrast. Temma walwko to ülle ussutavaste- et Wannemba – essi ei wiisi ehk ei moista Koddo omme Laste oppetada, et nema sest 7- maest Ayastajat sawa kooli pantus nink ni kawwa sael peetus, kui waja laeb. Selleperrast peap Wörmoller Maerti paiwast omak Jürri Paiwa egga naddalan ütskord essi Koli kaima nink perre kaema, kas ne rumala Latse ka kik saael oppuse all omma nink peap Pühhalpaiwal oppetajal ülles ütlema, kuitas tema ne kooli asjad om Naedalan laidnu ollewat.”
Ehk:
“Suur ning kange mure ning hool olgu vöörmündrile oma valla kooli ning lugejate laste pärast. Tema valvaku selle üle ustavalt, et vanemad- nemad ise ei viitsi või ei oska kodus oma lapsi õpetada, et nemad seitsmeaastaselt saavad kooli pandud ning nii kaua seal hoitud, kui vaja läheb. Sellepärast peab vöörmünder mardipäevast kuni jüripäevani nädalas korra ise koolis käima ning järgi vaatama, kas need rumalad lapsed ka kõik seal õpetuse all (õppimas) on ning peab pühapäeval kirikuõpetajale rääkima, kuidas temal need kooliasjad nädalas läinud on.” (2)
Valla- e. kogukonna vöörmünder oli Liivimaal 1820-63.a. vallakogukonna esindus ja haldusülesandeid täitev ametiisik (1).
Kasutatud materjalid:
1 PL nr 8, veebruar 1999.
2 Vastse-Kuustse mõisa ajaloost
3 EML
teisipäev, 28. aprill 2009
Essinu lats
Nii uus probleem, Mis on Kussu Jakobil tegemist selle Eksind lapse Kotriga, kes on sündinud 8. aprillil ja ristitud alles 29 juunil 1818.
Niipalju saan aru, et ema - Wahheta Johani tütre Lotta ütluse järgi, on isaks keegi, kes on kuidagi Jakobiga seotud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:138
parempoolse lehe kolmas kirje.
Termin Essinu Lats- lõunaeesti murdes, kõlab paremini kui varem kasutatud väljend Hoora lats. Eriti palju Essinud Latsi on soldatinaistel. Vene kroonu, kestis tol ajal 25 aastat. Ja ainult 20% nekrutiks läinud meestest tuli tagasi.
Niipalju saan aru, et ema - Wahheta Johani tütre Lotta ütluse järgi, on isaks keegi, kes on kuidagi Jakobiga seotud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:138
parempoolse lehe kolmas kirje.
Termin Essinu Lats- lõunaeesti murdes, kõlab paremini kui varem kasutatud väljend Hoora lats. Eriti palju Essinud Latsi on soldatinaistel. Vene kroonu, kestis tol ajal 25 aastat. Ja ainult 20% nekrutiks läinud meestest tuli tagasi.
pühapäev, 26. aprill 2009
Kussu Jaani kurb saatus - tõlkes kaotsi läinud
Klikka suurendamiseks pildil
Mina ei tea kuidas siit midagigi võimalik aru saada on.
Mina ei tea kuidas siit midagigi võimalik aru saada on.
Elu kurvem pool
Kuni 1807 aastal, Jaani surmani, pole sellel perel tükk aega vaja olnud matuseid pidada.
1811 aastal sureb Mihkli 5 aastane tütar Liis rõugetesse, õnneks kõik teised lapsed perest jäävad alles.
1812 aastal surevad Jakobi tütre Mari esmasündinud tütar Lijs (2k) ja Jakobi poja Juhani tütar Lotta. Muide Lota sündis veidi enne oma vanemate abiellumist, ning elas ainult 5 kuud. Ka Jakobi tütre An esiklaps Teowil sureb 1814 aastal, ka 5 kuuselt.
1813 aasta, suve lõpus sureb Jaani poeg Teowil 20 aastaselt soetõppe ehk tüüfusesse. See on sealkandis põhiline surmapõhjus terve 1813 aasta ja iseg veel 1814 aastal.
Ja nii see läeb
1811 aastal sureb Mihkli 5 aastane tütar Liis rõugetesse, õnneks kõik teised lapsed perest jäävad alles.
1812 aastal surevad Jakobi tütre Mari esmasündinud tütar Lijs (2k) ja Jakobi poja Juhani tütar Lotta. Muide Lota sündis veidi enne oma vanemate abiellumist, ning elas ainult 5 kuud. Ka Jakobi tütre An esiklaps Teowil sureb 1814 aastal, ka 5 kuuselt.
1813 aasta, suve lõpus sureb Jaani poeg Teowil 20 aastaselt soetõppe ehk tüüfusesse. See on sealkandis põhiline surmapõhjus terve 1813 aasta ja iseg veel 1814 aastal.
Ja nii see läeb
Saksa keel
Keski võiks nüüd aidata ja ära tõlkida mis juhtus Kussu Jaaniga 21 detsembril 1807!
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:308
308 slaid, alt 9. rida 26. detsembri kanne.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.2.6:308
308 slaid, alt 9. rida 26. detsembri kanne.
reede, 10. aprill 2009
Pulmad
Veidi ajas tagasi.
1809. aasta sügisel on Kussu Jüril kahed pulmad järjest.
20. oktoobril abiellub Jakobi vanim tütar Marri - Künäri Teowiliga ja 7. novembril Jaani vanim laps Liis - Punde Waliaga Wastse Antslast. Mõlemad pruudid on 22 aastased.
Tea kas pandi kõva kuu aega pidu, või jäi teine pulm esimese varju, kuna Liisi isa Jaan oli juba surnud.
Aasta pärast abiellub Jakobi vanim laps Johan - Januste Marriga. Abielludes on Johan juba 27 aastane.
1812. aasta novemris aga Jakobi noorim ja viimane laps An - Wähhä Adami poja Kilianiga.
Millegipärast on Jakobil ainult 4 last.
Sellega on ka pulmade periood mõneks aastaks läbi.
Ernst Hermann Schlichtingi maalil on kujutatud talupoja pulma Liivimaal. Kussu Jüril võis pidu samamoodi käia.
1809. aasta sügisel on Kussu Jüril kahed pulmad järjest.
20. oktoobril abiellub Jakobi vanim tütar Marri - Künäri Teowiliga ja 7. novembril Jaani vanim laps Liis - Punde Waliaga Wastse Antslast. Mõlemad pruudid on 22 aastased.
Tea kas pandi kõva kuu aega pidu, või jäi teine pulm esimese varju, kuna Liisi isa Jaan oli juba surnud.
Aasta pärast abiellub Jakobi vanim laps Johan - Januste Marriga. Abielludes on Johan juba 27 aastane.
1812. aasta novemris aga Jakobi noorim ja viimane laps An - Wähhä Adami poja Kilianiga.
Millegipärast on Jakobil ainult 4 last.
Sellega on ka pulmade periood mõneks aastaks läbi.
Ernst Hermann Schlichtingi maalil on kujutatud talupoja pulma Liivimaal. Kussu Jüril võis pidu samamoodi käia.
reede, 3. aprill 2009
Vennad Mik ja Karl
Mihkli kahe vanema poja vanusevahe on pea kolm aastat.
Miku ristivanemateks on lell Jakob ja köstriproua Ewa Masing. Nimi aga tuleb Tiggase Mikult.
Karlil, meie esiisal, aga on köster Masing ( Karl Johann (1756--1831)) ise ristiisaks. Teised ristivanemad on Sangaste Aia Matsi poeg Writs ja Willemi Möldre naine Ewa.
1834.aastal elab Mik koos ema, isa ja õe, ning naise ja tütardega, endiselt Pungal.
Karl on 1826 aastal abiellunud Tindi Jakobi ja Margethi tütre Anniga.
Elavad nad Engevõtja talus.
Vanemal vennal Mikul oli 7 tütart, Karlil aga 5 poega ja 2 tütart. Laste sündimise kuupäevad on mõlemal perel hästi ligistikku. Näiteks: Miku noorim tütar sünnib 2. juunil 1842 ja vastavalt Karli noorim poeg Adam 18 juuni 1842. Küll võis Mik olla pettunud kui ka seitsmes laps oli tüdruk, vennale aga jälle poeg sündis. Muide Karli nooremate laste sünnikohaks on kirikuraamatutes ka Punga talu, olgugi , et Engevõtjal elavad ka edaspidi Karli järeltulijad.
Miku ristivanemateks on lell Jakob ja köstriproua Ewa Masing. Nimi aga tuleb Tiggase Mikult.
Karlil, meie esiisal, aga on köster Masing ( Karl Johann (1756--1831)) ise ristiisaks. Teised ristivanemad on Sangaste Aia Matsi poeg Writs ja Willemi Möldre naine Ewa.
1834.aastal elab Mik koos ema, isa ja õe, ning naise ja tütardega, endiselt Pungal.
Karl on 1826 aastal abiellunud Tindi Jakobi ja Margethi tütre Anniga.
Elavad nad Engevõtja talus.
Vanemal vennal Mikul oli 7 tütart, Karlil aga 5 poega ja 2 tütart. Laste sündimise kuupäevad on mõlemal perel hästi ligistikku. Näiteks: Miku noorim tütar sünnib 2. juunil 1842 ja vastavalt Karli noorim poeg Adam 18 juuni 1842. Küll võis Mik olla pettunud kui ka seitsmes laps oli tüdruk, vennale aga jälle poeg sündis. Muide Karli nooremate laste sünnikohaks on kirikuraamatutes ka Punga talu, olgugi , et Engevõtjal elavad ka edaspidi Karli järeltulijad.
neljapäev, 2. aprill 2009
Perekonnanimi
1820 aasta paiku said Liivimaa talupojad perekonnanimed. Olgugi, et Onomastika NET i andmeil perekonnanime Kärson ei olegi pandud, siis 1826 aasta vaherevisionis on see ilusti olemas. Kirikuraamatutes on ta kül kujul Kerson ja vahel Kaerson. Igal juhul, kõik pered kes 1782 aastal Kussu Jüril elasid, võtsid selle perekonnanime. Hingeloendis on 7 sellenimelist kirjet. Osa on pered ja osad üksikisikud. Meie oleme vaadanud ainult ühte peret ja selle järeltulijaid, sest ma ei tea, kuidas need teised sugulased on.
1826 aastal, aga on Kussu Jüri kõik kolm talu tühjad, Jakob on 1821 aastal surnud. Tema poeg Johan koos naise, 6 lapse, õe Madli ja ema Liisiga, on asunud Januste tallu.
Jaani poeg Andrus elab oma naise ja 2 tütrega Säägro Mallo talus. Vend Kotre aga Koba Matsi talus, ilmselt sulane.
Ka esiisa Mihkel on Sarapult ära Punga tallu kolinud. Kõik lapsed, peale Karli, kes on mõisas kirjas, ja poja Jüri, kes 1819 aastal 5 aastaselt suri, elavad kodus. Ka vanim poeg Mik, kes on abiellunud 1822 aasta 5. novembril Anniga ja neil on aastane tütar Ann.
Ja laiast maailmast. 1. jaanuaril 1826 - Kölni gümnaasiumi füüsikaõpetaja Georg Simon Ohm avastab, et elektriahela vool võrdub pinge ja takistuse jagatisega (Ohmi seadus). Nii et elekter juba olemas.
1826 aastal, aga on Kussu Jüri kõik kolm talu tühjad, Jakob on 1821 aastal surnud. Tema poeg Johan koos naise, 6 lapse, õe Madli ja ema Liisiga, on asunud Januste tallu.
Jaani poeg Andrus elab oma naise ja 2 tütrega Säägro Mallo talus. Vend Kotre aga Koba Matsi talus, ilmselt sulane.
Ka esiisa Mihkel on Sarapult ära Punga tallu kolinud. Kõik lapsed, peale Karli, kes on mõisas kirjas, ja poja Jüri, kes 1819 aastal 5 aastaselt suri, elavad kodus. Ka vanim poeg Mik, kes on abiellunud 1822 aasta 5. novembril Anniga ja neil on aastane tütar Ann.
Ja laiast maailmast. 1. jaanuaril 1826 - Kölni gümnaasiumi füüsikaõpetaja Georg Simon Ohm avastab, et elektriahela vool võrdub pinge ja takistuse jagatisega (Ohmi seadus). Nii et elekter juba olemas.
kolmapäev, 1. aprill 2009
1816 aasta
1812 aasta isamaasõda on läbi. Euroopas on külm ja nälg. Suvel sajab lund. Eestiski on talvel 40 kraadi külma. 1816 aastal võetakse Aleksander I käsul vastu Eestimaa Talurahvaseadus, mis lõpetab pärisorjuse. See tähendab, et talupoeg ei kuulu enam mõisnikule, vaid on vaba, aga maata. Algab teoorjuse aeg.
Mihkel elab endiselt Sarapu talus koos naise , tütre ja viie pojaga.
Sulaseid pole küll enam ühtegi, on ainult üks naisteenija. Ei tea, kas sõda viis sulased?
Vanim poeg Mik on juba 17 ja ilmselt mehe eest väljas.
Kussu Jürril on endiselt üheks peremeheks Jakob. Poeg Johan on abiellunud Mariga ja neil on poeg Andrus ja tütar Mari.
Teiseks peremeheks on saanud Jaani poeg Andrus, tal on ka naine Ann. Selles talus elab veel Andruse vend Kotre ja ema Kirstin. Vend Theofil on 1812 aastal surnud.
Mihkel elab endiselt Sarapu talus koos naise , tütre ja viie pojaga.
Sulaseid pole küll enam ühtegi, on ainult üks naisteenija. Ei tea, kas sõda viis sulased?
Vanim poeg Mik on juba 17 ja ilmselt mehe eest väljas.
Kussu Jürril on endiselt üheks peremeheks Jakob. Poeg Johan on abiellunud Mariga ja neil on poeg Andrus ja tütar Mari.
Teiseks peremeheks on saanud Jaani poeg Andrus, tal on ka naine Ann. Selles talus elab veel Andruse vend Kotre ja ema Kirstin. Vend Theofil on 1812 aastal surnud.
Geograafiat
Pildike verstakaardist (Venemaa 1-verstane topograafiline kaart XIX saj. lõpust). See peaks olema pildike kohast kus elasid minu vana- vana-vana-vana-vana-vanaisa Mihkel ja ülejäänud seltskond.
teisipäev, 31. märts 2009
Vana- vana-vana-vana-vana-vanaisa Mihkel
Minu jaoks on küll üks vana vähem, aga murdjalapse puhul, tuleks üks juurde panna.
Mihkel abiellus 29 aastaselt, 11 novemberil 1797. Kirstin oli mehest 6 aastat noorem, seega abielludes 23 aastane. Lapsi saab neil olema vähemalt kaheksa.
Aga kõigest järgemööda
1811 aastaks on Mihklist saanud naabertalu, Sarapu peremees. (Sellest asjast ma aru ei saa, kuidas ühel talul saab olla nii palju peremehi( 3 näiteks), aga tundub et seal kandis see nii on. Kas üks suurtalu koosnes mitmest väiksest? )
1811 aasta hingeloendis naisi ei mainita , aga Mihkli vanem poeg Mik on juba 13 aastane, Karl 9 ja Mats 1-ne. Tegelikult on ka vähemalt üks tütar Lotta.
Talus on 5 sulast- vinge värk!
Vennd Jakob poja Johaniga ja venna Jaani lapsed on endiselt Kussu Jüril. Jaani endaga on segane lugu, 1802 aastal olevat ta ära surnud, aga noorim poeg Kotre on väidetavalt 3 aastane. Poegadel on väga suured vanuse vahed Andrus 21, Theofil 17,5 ja Kotre 3. Seega, ei saa Jaan mitte enne 1808 aastat surra või peab Kotre vanem olema, aga lõunaeesti murrakus ongi 2 ja 8 väga sarnase kõlaga. Eks see paistab edaspidi kui jõuan kirikuraamatutega ka sinnani.
Muide 1811 aastal lendas üle taeva suur komeet.
Napoleon pidas selle aasta heledat komeeti halvaks endeks oma järgneva aasta nurjunud sõjakäigule Venemaale, millega algas tema langus.
1811. a harukordselt head viinamarjasaaki peetakse ka sama komeedi poolt põhjustatuks.
Muide see olevatki nekrutite loendus olnud 1811. aastal
Mihkel abiellus 29 aastaselt, 11 novemberil 1797. Kirstin oli mehest 6 aastat noorem, seega abielludes 23 aastane. Lapsi saab neil olema vähemalt kaheksa.
Aga kõigest järgemööda
1811 aastaks on Mihklist saanud naabertalu, Sarapu peremees. (Sellest asjast ma aru ei saa, kuidas ühel talul saab olla nii palju peremehi( 3 näiteks), aga tundub et seal kandis see nii on. Kas üks suurtalu koosnes mitmest väiksest? )
1811 aasta hingeloendis naisi ei mainita , aga Mihkli vanem poeg Mik on juba 13 aastane, Karl 9 ja Mats 1-ne. Tegelikult on ka vähemalt üks tütar Lotta.
Talus on 5 sulast- vinge värk!
Vennd Jakob poja Johaniga ja venna Jaani lapsed on endiselt Kussu Jüril. Jaani endaga on segane lugu, 1802 aastal olevat ta ära surnud, aga noorim poeg Kotre on väidetavalt 3 aastane. Poegadel on väga suured vanuse vahed Andrus 21, Theofil 17,5 ja Kotre 3. Seega, ei saa Jaan mitte enne 1808 aastat surra või peab Kotre vanem olema, aga lõunaeesti murrakus ongi 2 ja 8 väga sarnase kõlaga. Eks see paistab edaspidi kui jõuan kirikuraamatutega ka sinnani.
Muide 1811 aastal lendas üle taeva suur komeet.
Napoleon pidas selle aasta heledat komeeti halvaks endeks oma järgneva aasta nurjunud sõjakäigule Venemaale, millega algas tema langus.
1811. a harukordselt head viinamarjasaaki peetakse ka sama komeedi poolt põhjustatuks.
Muide see olevatki nekrutite loendus olnud 1811. aastal
esmaspäev, 30. märts 2009
13 aastat hiljem
Noorperemees Jakob on juba 40 aastane. Vanaema Liis on umbes 10 aastat surnud. Ka väike Carel ei elanud kauem kui 4 aastat. Kolm last perel siiski on: poeg Johan 11, tütred Mari 6 ja An 3.
Keskmine vend Jaan on ka naise võtnud, samuti Koorjärvelt, Kurwits Matto Märdi Kristini.
Neilgi on juba tütar Liis 7 ja pojad Andrus 5 ja Theofil 1,5.
Noorim vend, nüüd juba 27 aastane Mihkel, on endiselt vallaline.
Teenijarahvas on vahetunud ja karjas käivad ilmselt omad lapsed.
Kasutütar Lotta on läinud mehele samasse külla Zälitse Tallu. Theowil, ei ole kül veel peremees, olgugi, et isa on surnud, kuid ainuke poeg. Kaks last on neil ka juba. Peale ämma elab seal veel 4 meheõde. Kes teab kuidas seal minia elu võis minna.
Suurt Vene tsaaririiki valitses viimast aastat Katariina II ( järgmisel aastal ta sureb), kes sõdis türklaste ja tatarlastega ja jagas ümber Poolamaad.
Keskmine vend Jaan on ka naise võtnud, samuti Koorjärvelt, Kurwits Matto Märdi Kristini.
Neilgi on juba tütar Liis 7 ja pojad Andrus 5 ja Theofil 1,5.
Noorim vend, nüüd juba 27 aastane Mihkel, on endiselt vallaline.
Teenijarahvas on vahetunud ja karjas käivad ilmselt omad lapsed.
Kasutütar Lotta on läinud mehele samasse külla Zälitse Tallu. Theowil, ei ole kül veel peremees, olgugi, et isa on surnud, kuid ainuke poeg. Kaks last on neil ka juba. Peale ämma elab seal veel 4 meheõde. Kes teab kuidas seal minia elu võis minna.
Suurt Vene tsaaririiki valitses viimast aastat Katariina II ( järgmisel aastal ta sureb), kes sõdis türklaste ja tatarlastega ja jagas ümber Poolamaad.
Esimene lugu
Neljandama hingede loendamise ajal 1782, elas Liivimaa kubermangus Sangaste mõisa Lau külas Kussu Jüril lesk Liis (50) oma kolme pojaga. Liisi mehest Jaanist pole miskit teada.
Vanim, 27 aastane Jacob, oli peremees. Perenaine Kurwits Liis oli noor (20 aastane) ja väike poeg Carell oli neil ka.
Vend Jaan oli ka 20 aastane ja Mihkel alles 14.
Veel olid talus: sulane Janusse Jaan, noor mees 20 aastane.
Kasulaps, 8 aastane Kurwits Lotta, kes võis olla perenaise õde.
Karjatüdrukuks oli 10 aastane Punso Kirstin ja veel üks teenijahing: Kembi Mattli ka 20 aastane.
Seega talu täis noori inimesi, aga aeg oli veel pärisorjuslik. Sangaste mõisa uhket peahoonet polnud veel ehitatud ja mõiski ei kuulunud veel Bergidele vai oli Peeter I poolt kingitud kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile.
Meile on olulisim noorim vend Mihkel.
Selleks korraks aitab.
Vanim, 27 aastane Jacob, oli peremees. Perenaine Kurwits Liis oli noor (20 aastane) ja väike poeg Carell oli neil ka.
Vend Jaan oli ka 20 aastane ja Mihkel alles 14.
Veel olid talus: sulane Janusse Jaan, noor mees 20 aastane.
Kasulaps, 8 aastane Kurwits Lotta, kes võis olla perenaise õde.
Karjatüdrukuks oli 10 aastane Punso Kirstin ja veel üks teenijahing: Kembi Mattli ka 20 aastane.
Seega talu täis noori inimesi, aga aeg oli veel pärisorjuslik. Sangaste mõisa uhket peahoonet polnud veel ehitatud ja mõiski ei kuulunud veel Bergidele vai oli Peeter I poolt kingitud kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile.
Meile on olulisim noorim vend Mihkel.
Selleks korraks aitab.
Miks juurtest
...sest maailmaparandaja ütles, et tahab ka teada kõike seda põnevat, mis lihtsalt puud vaadates välja ei paista. Ja eks neid kirikuraamatuid ja hingekirju lugedes on üht teist silma jäänud. Seega tuleb juttu meie eelkäiatest, vahel ka kõrvalkkõndijaist, harva loodusest ja botaanikast ilmselt mitte ültse .
Tema lähisugulasena kehtib ka siin väide, et kirjavead ja kirjavahemärkide kaotilisus on taotluslikud.
Tema lähisugulasena kehtib ka siin väide, et kirjavead ja kirjavahemärkide kaotilisus on taotluslikud.
Tellimine:
Postitused (Atom)