Polegi täiesti puhast maatõugu.

Nii, eelmisest postitusest paar kuud möödas ja jälle jupike, õigemini kahe esiema võrra kaugemale jõudnud.

Võrumaal Urvaste kihelkonnas ja Vana Antsla mõisa hingekirjas on metsavaht Joosep Freimann. Joosepil on naine Katre ja kaks poega Isak ja Tannil ning tütar Maria (1789-1831).

Metsavahil oli mõningaid eeliseid tavalise adratalupoja ees. Metsavahi ülesandeks oli valvata metsa, et ei varastataks ja ei kütitaks salaja. Palka neile ei makstud, aga ka mõisapäevi ei pidanud tegema. Tihti tuli ka mõisnike jahilkäike organiseerida. Tal pidi metsast olema ülevaade. Veidi ajab mind segadusse see, et talu on neil Annemõisa. Kõrvalmõis ongi Annemõis. Aga ei usu, et mõisa metsavaht elab teises mõisas.
Maria oli vist ilus tüdruk, igastahes jäi ta silma kellelegi Her. Dencksile kes oli ta kõigi kolme tütre isa. Seaduslikult nad abielus polnud. Dencks on märgitud kui möldermeister, aga muud pole õnnestund esialgu leida. Tütred olid. Tina *1813, Marri* 1817, Liso *1822.
Pärast ema surma jäid tüdrukud vanaisa Joosepi kasvatada ja mehele panna.
Marri on suhteliselt noorelt 18 aastaselt abiellunud Johan Egiptiga kes oli siis 25 aastane. Paraku jõuab Johan ka teise naise võtta, pärast Marri surma.

uudiseid!

haa! Pikaajaline visa pusimine on mäele viinud. Mamma vanaema nimi oli Liis Egipti.

Pärit ka Sangaste mõisast, aga Karula kihelkonnast nagu ta meeski, Karl Zim. On selginenud pilt Karlistki. Karlil oli oma esimese naise Liis Turnaga kaks poega Endrik ja Paul, enne kui ta 1855 aastal, võeti Nevski 1.sse jalaväepolku reameheks. Pärast tagasitulekut sündis neile 1871 aastal Poeg Jaan. Karli esimene naine sureb 1873 aastal paistetusse. Paar kuud pärast esimese Liisu surma võtab ta endast 20 aastat noorema naise, meie vaarema Liis Egipti.
Nüüd sündisid tütred Juula ja Miina ja poeg Ott.
Jälle tükk aega lugemist, Väga eksootiline perenimi igastahes,

Ei rikkust, ei vara.

Sugupuu, nagu te teate, näeb välja nagu karikas. Iga põlvkond sügavamale laieneb see kahekordselt. Seega, neljanda astme vanavanaisasid peaks olema 32, + 32 esiema.
Praegusel hetkel on 64-st teada vaid 13.
Kuna Papa isa ei ole võimalik tuvastada, väheneb see arv 1/8 võrra. Seega peaks olema võimalik leida 56 vanavanaisa.
Muide 7. astme vanavanaisasid on ka teada.
Järgime siis võimalikult emapoolseimat liini. Nagu ma olen ka varem maininud, on naisliini otsingud rasked.
Hingeloendist leiame, et Sangaste mõisa Zilli Jani talus on poolperemehe Zilli Henti kasvandikuks Laose Jürri, kelle isa olevat Jaan (link). 1782. aastal 12 aastane ja (link) 1795. aastal 25 aastane. 1811. aastal "nekrutite" loendis, elab ta Zilli Tidol ja on 44 aastane (link).
Erinevatest kohtadest andmeid otsides, võib Jürri poegadeks lugeda Juhanit, Karli Ja Juki
Väidetavalt on ned Karl ja Juhan meie Jürri kasupojad. Karl sureb 1811 aastal rõugetesse.
Aga eelmises hingeloendis need Karl ja Juhan on Matsi ja Tiina lapsed (link).
Hilisemates kirikuraamatutes loetakse nii Juhan kui Juk, Jürri poegadeks. Enamasti on Jürri kirjas kui sulane ja sureb ta 77 aastaselt lausa kerjusena (link). Miks üks sulane, omale kasulapsed võtab? On need äkki kuidagi tema enda või ta naise sugulased?
Nii, et ei ole suuri talusid, mõisaid ega metsi ja maid, ainult visa hing.
Naiseks oli tal Ann ja Annist pole muud teada, kui surma aeg. Millal sündind või abiellunud, ei tea.
Peale Juki on Jürril kindlasti ka tütred Liis ja Ann

Statistikat

Nagu selgub Genist: siis 1513 sugulasest, kõige rohkem 160 inimest on sündinud veebruaris.
Teisel kohal on oktoober 156 inimesega, kolmandat - neljandat kohta jagavad märts ja detsember, 133 inimest kummaski, kõige vähem on sündinud septembris, 107 inimest.
731 elavast sugulasest on kõige enam 30-tes inimesi 119, kõige vähem 80 ja üle selle 44, aga ega tea kas need kõik ikka veel elus on.
Kõige rohkem esinenud mehe nimi on Jaan, siis Peeter ja Karl ning August.
Naistenimedel sellist suurt liidrit pole, enim Ann/Annasid ja siis Liis/Lisod Kõige suuremad suguvõsad meil on Kärsonid, Teddred ja Kuused
Muide mehi ja naisi on täpselt võrdne arv 1013 nii üht kui teist, neist 1060 on olnud abielus.
Niipalju siis arvudest

Jaani Pere

Vana-vanaisa Juhan Kärsonil oli vanem vend Jaan. Ja lastega oli neil suhteliselt ühte moodi läinud. Mõlemal oli kari tütreid ja ainult üks poeg, kes väga väiksena sureb. Muide nende lapsed käisid omavahel palju läbi, mäletan Mammat ikka rääkimas Hundi Liidest ja Veerast ja Ljubast. Usun, et olen isegi neid näinud.

Jaanil oli seega 6 tütart ja poeg, kes õnnetult suri tulekahjus.

Legend räägib, et vanemad õed päästnud noorema õe Liide, aga venna jätnud põlevasse majja. No tegelikult see nii olla ei saanud, sest Els oli tulekahju ajal 7 aastane ja Leenu 4-ne, väiksemaid õdesid polnudki veel sündinud, vennake aga oli 1,5 aastane. Hea kui Els Leenugi päästis.

Kõikidest neist tüdrukuist on olemas fotod, ka isa Jaanist ja ema Liis neiuna Millerist.
Ja õed on kõik väikest kasvu, oma meestele vaevu õlani. Eriti ilusad nad just pole, ümara näo, väikse sirge nina ja lähestiku asuvate silmadega. Aga ilme järgi võiks arvata, et nad ühed tragid ja hakkajad naised olid.

Kõigepealt siis kõige vanem õde Els oma mehe Andres Altosaarega, ega ta palju pikem ei ole kui ta mees, kes istub ju.

Nüüd Lenu, kes jäi vallaliseks

Siis Mari oma Altosaar Jaaniga

Ja siin nende tütar Veera, oma mehe Voldemar Kasega ikka lühike



Õde Sarlote oma mehe Andres Tedderiga, vanusevahe peaks ainult 3 aaastat olema, tea kas see ka õige pilt on

Ja kaks viimast õde:Ljubov koos Jaan Niksiga ja Liidi koos Peeter Hundiga.

Jah kuskilt see lühidus suguvõsas on levinud.

Tsimmid

Emaliini otsimine on kujunenud tõeliseks pähkliks. Hansu poeg Juhan Kärson abiellub 2. veebruaril 1897 Miina (Melanie) Zimmiga. Miina isa Karl oli võetud 1855 aastal nekrutiks. Naiseks on tal ligi 20 aastat noorem Liis, ja on kindlalt teada, et 1874 aastal sünnib neil tütar Jula. kuskil oli ka kirjas poeg Ott, Aga ei Miina ega Otti sünni kirjet pole ma leidnud.
Hingeloendites on kirjas, et Karl on Juki ja Liso poeg Sangaste mõisast Kitsi Matzi Talust. Juki isa Jürri Jaani poeg elab aga koos naise Anniga Zillijani või Kalmetski taludes.
Taluperemeesteks pole neid märgitud, ilmselt on nad kehvemal järjel. Luteri kirikuraamatutes neid ka pole, ja vene kirikust olen ainult Jula leidnud.
Sangaste mõisa juures vene kiriku kirjas on hea mitu lehekülgi sõjaväelasi, aga ka seal teda pole.
Täielik müstika.

1862

1862 aastal elab Januste talus Karl Kärsoni lesk Ann 62a. oma poegadega. Kuhu on saanud tütar Liis koos oma vallaspoja Peteriga, pole teada.
Vanim poeg Jakob on kül juba surnud ja tolle nainegi uuele mehele läinud, aga elab koos Jakobi kolme tütre ja pojaga ikka seal. Järgmisel vennal Jaanil (32) on ka naine, 2 poega ja tütar.
Hansul on 4 last ja naine Mari. Hansu naistega on mingi kamm, kuskil meetrikas seisis, et tal oli 2 naist ja teine oli Mari. Aga esimene oli ka Mari. Igal juhul, pole ma leidnud veel sellist kohta, et esimene oleks ära surnud. Tõsi, ka Aini rääkis, et Hans olevat tahtnud ära venemaale minna, ja läinudki koos perega, aga naine oli teel ära surnud ja ta oli lastega tagasi tulnud. Legend?
1860. aastal algab suur väljarändamine Samaarasse ja meie suguvõsast läks ka keegi, aga tuli tagasi kui eamus ta lapsi venemaal ära surid. Minu meelest olid need Luksepad, aga pean üle kontrollima.